Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid
Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid
= = = 0,22 s 0,9 d f ywd 0,9 550 340 Asw =0,22 s=0,22 · 300 =66 mm2 Valin A-III 412 mm Asw=452 mm2 Minimaalne põikarmeerimistegur: Asw 452 w = = = 0,0013 =w,min=0,0013 s b sin 300 1200 1 6. JÄRELDUSED Tehtud arvutuste põhjal võiks öelda, et antud pinnase ja hoone puhul oleks oluliselt otstarbekam kasutada lintvundamenti kui vaivundamenti. Lintvundamendi vajumid on antud juhul üsna väiksed jäädes kahe raskemini koormatud seina all 50 mm piiridesse. Vastavalt EPN-ENV 7.1 punktile 2.4.5(5) on raudbetoonseintega hoone maksimaalne vastuvõetav vajum 100 mm, vajumite erim naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks
Järelikult Valemi tuletamisel on tehtud järgmised lahendamist lihtsustavad purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane eeldused: 1- vaadeldakse tasapinnalist koormust, see tähendab väärtustele. Seepärast on nõlva püsivuse tagamine olnud alati tõsine ja tegelikkusele kui koormus vundamendile on piisavalt suur ja selle ääre lintvundamenti; 2- vundamendi jäikust ei arvestata; 3- pinnase tugevus vastutusrikas inseneriprobleem. all tekkivad tsoonid, kus tugevus on ammendunud. Tavaliste massiivsete on määratud Coulomb tugevustingimusega; 4- tallast kõrgemale jääv 5.2. Nõlvade liigid ja purunemisviisid Nõlvad võib jaotada vundamentide arvutamisel sellist eeldust ka arvutuse lihtsustamiseks pinnas ei oma tugevust ja mõjub ainult koormusena
Arvutuse lihtsustamiseks asendatakse see koormuste 105 skeem ekvivalentse skeemiga, kus h on lauskoormus ja p h kohalik koormus vundamendist. Selliste koormuste puhul on pingete leidmine lihtsam. Valemi tuletamisel on tehtud järgmised lahendamist lihtsustavad eeldused: - vaadeldakse tasapinnalist koormust, see tähendab lintvundamenti; - vundamendi jäikust ei arvestata; - pinnase tugevus on määratud Coulomb tugevustingimusega; - tallast kõrgemale jääv pinnas ei oma tugevust ja mõjub ainult koormusena. Tugevustingimus väljendatuna peapingetes on 1 - 3 = sin ( 8.1)
annaabi.ee 
