Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet.
Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja tahtsid. Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja tööd anda aastaringselt. Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis 1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud.
annaabi.ee 
