tema mähkimine lõuendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast.
tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suu avamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka´le. Pärast balsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele olid kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning ,,surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: ,,Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju...
mähkimine lõendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast.