ümber. Teda koheldakse peres kõige paremini ning ta on oma vennale Daniel’ile väga hea sõbra eest, sest temaga saab ta arutada oma elus toimuvat nii, et keegi kuulaks ja ei hakkaks kohe halvustama ega õiendama. Kui Billy saab endale tüdruksõbra, kes on samuti kurt, langeb Daniel osaliselt masendusse ja hakkab kokutama ning kuulma hääli oma peas, sest ta kardab Billy’t oma elust kaotada. Tüdruksõbra soovitusel saab Billy endale töö, mis seisneb turvakaamera lintidelt huulte lugemist. Billy on huultelt lugemises eriti hea ja seega saab ta aru enamusest, milles kodus räägitakse. Seevastu on aga tema tüdruksõber just osavam viipekeeles. Selle tööga läks Billy aga hoogu ning hakkas ise jutule juurde mõtlema, millele jõuti lõpuks jälile. Teose lõpus kuulutab Billy dramaatiliselt oma perele, et teda ei võeta peres kuulda ja talle ei sobi see, seega ta lahkus mõneks ajaks kodust. Billy otsustas
" Jonestown oli mitteametlik nimi, mis anti Peoples Temple Agricultural Project'ile, ehk rahvaste põllumajandus templi projektile, Loode-Guyanas, mille eestvedaja oli Jim Jones. Jonestown sai rahvusvaheliselt kuulsaks, kui 18. Novembril 1978 hukkus asulas ja asula lähedal oleval lennujaamal 918 inimest. Asula nimi sai sünonüümiks juhtumitele nendes kohtades. Kokku suri tol traagilisel päeval 909 templi liiget. Kas tegu oli massimõrva või massienesetapuga? Paljudelt audio lintidelt ja Jim Jones'i enda jutust nendel lintidel oli kuulda, et tegu on massilise enesetapuga, pigem ohverdada ennast, kui naasta tollesse ebainimlikku maailma, millest kunagi nii suurejooneliselt loobuti, ohverdada ennast parema maailma nimel. Tänu sellele on teatud määral Jonestowni juhtumit vaadeldud kui massienesetappu. Mõned allikad, sealhulgas Jonestownis ellujäänud, on kindlad, et üritus võttis pigem massimõrva näo, kuna neid mõjutati nii palju ja hoiti eemal muust maailmast
Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma. Minu ülesanne lisaks klaveri mängimisele oli ka lugude lintidelt maha kirjutamine, et oleks mida esitada. See oli mulle heaks treeninguks ja kooliks, sest harjutas mu kõrva ja peagi olin rühmast ainuke, kes oskas kuulmise järgi noote kirja panna. Selliseid seadeid tegin ka puhkpillidele mingil määral, mis tagantjärgi mõeldes oli väga kasulik, sest tollal seda ei õpetatud. ,,Oma bändiga võitsime ära ka ühe konkursi mille auhinnaks oli oma saade kus me esitasime omi lugusid
Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis Arvutite põhimälud valmistati ferriitsüdamikel, mälude infomahutavus jäi vahemikku 6
annaabi.ee 
