ja suundanäitav roll) Sveitsi arhitekti Le Corbusier´d (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret.) Ta propageeris majade ehitamist peenikestele tugedele, et majaalust pinda saaks kasutada aiana, tema võttis kasutusele ka katusaiad. Ta nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises, olles veendunud, et raudbetoon on tulevikuarhitektuuri õige materjal, ja projekteeris maju karkassehitistena, seintest seespool toestik võimaldas vaba fassaadi kujundust, võttis kasutusele lintakna, klaasseina ja maja vaba plaani. Majas sees kasutas ta värvi üsna julgelt ja sisearhitektuuri elementidena olid olulisel kohal ruumi vormivad siserõdud, -trepid ja pandused. Le Corbusier kirjutas palju artikleid arhitektuurist ja temalt on pärit formuleering ,,maja kui masin", millega ta pidas silmas, et maja peaks töötama oma funktsioonilt sama hästi kui masin. Tema kuulsaim villa oli Villa Savoye (1929- 1931 Poissy`s), mis valmis koostööd nõo Pierre Jeanneret`ga
2 Akende ajalugu Esialgu luuk seinas Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, vasikanahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19. saj.: 4 ruuduga. Klaas tihendati saviga, hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad Funktsionalistlik stiil tõi lintakna 5 Klaasi omadused Soojajuhtivus: 0,7- W/°K·m (tellis 0,7 W/° 0,7-0,8 W/° W/°K·m) Soojuspaisuvus 8,5·10 1/° -6 1/°K (teras 11· 1/°K) 11·10-6 1/° 20°C / +40° st. -20° +40°C 0.5mm/m Klaas on habras Tugevus (Pika- (Pika-ajalise koormuse: tugevus ~50%) Survetugevus 500-
vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Akende ajalugu Esialgu luuk seinas. Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, veisenahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19 sajandil. (4 ruuduga). Klaas esialgu tihendati saviga hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga. Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad. Funktsionalistlik stiil tõi lintakna. Klaasi soojajuhtivus 0,7-0,8 W/K. Soojuspaisumine 0,5 mm/m. -20 kraadist + 40 kraadini. Klaas on habras. Läbipaistvus: tavaline klaas laseb läbi tavalise valguse ja infrapunane valguse ~90%. Kiirgusest 8% peegeldub tagasi ja 2% absorbeerub. Ultravioletikiirgus ei läbi tavalist klaasi. Tavaline klaas e float-klaas. Pindade ja äärte praod määravad tõmbetugevuse. Karastatud klaasi pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb.
annaabi.ee 
