O CH3 phosphatidylcholine · Aju massist on lipiidide osakaal ca 60% · Enamus pika ahelaga omega-3 RH asuvad aju koosseisus Enamus sellest on docosahexaeno hape (DHA) (EPA on ajus vähe) · Omega 6 ahel: Linoleenhape[18:2w6] muutub Gamma- linoleenhappeks [18:3w6] muutub Dihomogammalinoleenhappeks (DGLA) [20:3w6] muutub Arachidoonhappeks (AA) [20:4w6] muutub Adreenhappeks [22:4w6] ja Docosapentaeenhappeks [22:5w6] · Omega 3 ahel Alpha-Linolenenhape [18:3w3] muutub Stearidoonhappeks (SDA) [18:4w3 muutub Eicosatetraeenhappeks [20:4w3] to Eicosapentaeenhappeks (EPA) [20:5w3] muutub Clupanodoonhappeks [225w3] muutub Docosahexaeenhappeks (DHA) [22:6w3]
otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks. Kui selle protsessi mõni vaheühenditest pääseb eesmaost edasi, imendub see peensooles. (Drackley 2000) Vatsas toimub ka rasvhapete süntees. Selleks kasutavad mikroorganismid rakumembraanide fosfolipiide. Bakterid sünteesivad paaritu arvuga, 15-17 süsinikuga, ja hargneva ahelaga süsinikahelaid