IX Vabariik Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, puudus üldine valimisõigus. Demokraatlikus vabariigis aga kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalne riik on üldjuhul monarhistliku vormiga, kuid teatava erandina tekkisid feodaalajal ka vabariikliku võimukorraldusega üksused linnvabariikide näol, seda eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes. Sotsialistlik riik on ajaloos esindatud olnud ainult vabariigi kujul, seega sotsialistliku vabariigina. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. - Pariisi kommuun 1871. aastal, sotsialistliku vabariigi esimene katse. Kestis veidi enam kui 2 kuud. *Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega
Vabariik – riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. See on olnud kasutuses antiikajast kuni tänapäevani. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku (võim kuulus kitsale pärilikule eliidile, üldine valimisõigus puudus) või demokraatliku vabariigi kujul (võim kuulus rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud). Feodaalne riik on üldjuhul olnud monarhistliku vormiga. Erandina tekis vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnvabariikide näol, eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt. Põhja-Prantsusmaal ja Flandrias tekkisid 11. sajandil omavalitsuslike linnadena nn linnkommuunid, kes nii nagu monarhiadki andsid oma õigusakte, müntisid raha ja kehtestasid makse. Linnvabariike tekkis nt Itaalias (Veneetsia, Firenze), Saksamaal (Hamburg, Lübeck) jne. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis
annaabi.ee 
