asus; kitsad tänavad, läbikäigud, siseõued, paljusid tänavaid katsid varikatused, üles riputatud riidetükid, majade uhkemad küljed olid tänava poole, eredad värvid, eriti punane ja kuldne; linnu üritati planeerida, kaunimaks muuta Euroopa suurimad linnad 1250.a. suurim linn Pariis, siis mõned Itaalia linnad ja Gent (Madalmaades) Raekoda asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal Raad valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga Bürgermeister rae eesotsas Linnvabariik linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest
valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud). Feodaalne riik on üldjuhul olnud monarhistliku vormiga. Erandina tekis vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnvabariikide näol, eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt. Põhja-Prantsusmaal ja Flandrias tekkisid 11. sajandil omavalitsuslike linnadena nn linnkommuunid, kes nii nagu monarhiadki andsid oma õigusakte, müntisid raha ja kehtestasid makse. Linnvabariike tekkis nt Itaalias (Veneetsia, Firenze), Saksamaal (Hamburg, Lübeck) jne. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Esimeseks sotsialistliku vabariigi katseks loetakse Pariisi Kommuun-i (kestis 1871. a vaid enam kui kaks kuud, pideva sõjaolukorra tõttu ei jõudnud end riigina täielikult kujundada). Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid
annaabi.ee 
