ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini säilinud mõisakomplekse, kuhu kuulub 29 hoonet. Inglise stiilis härrastemaja, mida kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903.aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Puutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon. Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee. Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba, mida kaunistavad selgeveelised laukad (sobivad ujumiseks) Ühes neist, mille
Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J. Wiedemanni kodumaiste kivististe, A. T. von Middendorfi haruldast Siberi mineraalide ja akadeemik K. E. von Baeri mitmekesist kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti muuseumile ostetud majja Kohtu tänaval. Kavas oli kogu Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas
1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J. Wiedemanni kodumaiste kivististe, A. T. von Middendorfi haruldast Siberi mineraalide ja akadeemik K. E. von Eesti Meremuuseum Baeri mitmekesist kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti muuseumile ostetud majja Kohtu tänaval. Kavas oli kogu Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud
annaabi.ee 
