Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud.
Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist kookoni, kuhu munetakse munad. Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel, linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed. Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid
38. Ämblikulaadsete mitmekesisus Hiidämblik on kuni 2,5 cm pikkune ämblik, kes ei koo võrku ja elab kaldataimestikus. Ta püüab saaki jälitades või luurates. Neil on selle jaoks terav nägemine (25 cm kaugusele näevad). Hiidämblikke leidub ka eestis. Krabiämblikud sarnanevad välimuselt krabiga. Nad on kollakat või punakat värvi ja nad püüavad õiel putukaid. Võrku nad ei koo, nad aritsevad saaki. Maailma suurimad ämblikud, linnutapikud, elavad vihmametsades ja võivad kasvada kuni 10 cm pikaks. Linnutapikud ei koo võrku, nad söövad tigusi, väikseid sisalikke, hiiri ja eriti linnupoegi. Enamus linnutapikutest ei ole inimestele ohtlikud kuid osade liikide mürk on isegi tappev. Nad kaitsevad ennast tagajalgadega tagakehalt karvu hõõrudes, mis nt inimese nahale sattudes tekitab valu ja ärritust. Vesiämblikud elavad vee all õhumulli sees, mida nad tekitavad oma karvase kehaga sinna õhku tassides.
annaabi.ee 
