vulkaanipurse, mis tõi kaasa põllusaagi tõsise languse. Vili ei suutnud isegi Lõuna - Euroopas valmida, tekkis suur näljahäda. Sel ajal võis tekkida tõsine rahvastikukriis. Keskmisele rauaajale tervikuna on iseloomulik, et kerkib väga palju linnueid, eriti 7. – 8. saj. Eestis on kokku 132 linnust ja enam kui pool on 30 rajatud just 7. -8. sajandil. See on ajajärk, kus neid linnusid väga vaja oli. Eesti eri piirkondades näevad linnused erinevad välja. Üks linnusetüüp on mägilinnus (nt Otepää linnamägi), otsisti välja järskude servadega mägi. Teine variant on neemiklinnus, valitud on kahe jõe ühinemiskoht, kus on tekkinud neemiku sarnane looduslik moodustis, kus ainult ühele poole tarvis vall teha. Kolmas on nn Kalevipoja sängi linnus, kahte otsa tehti kunstlik vall. Neljas tüüp on Lääne - Eestis ja Saaremaal. Need on lageda
hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. o Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid) o Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. o Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s.t ilma sideainet kasutamata. o Vallist väljapoole kaevati ka kraav.
annaabi.ee 
