Lisa 1 pilt 3). Restareeritud on vaid kirdetorn, kus saab nautida kaunist vaadet ümbruskonnale. Kord aastas, juulikuus, toimub linnuse varemetes lõbus üritus " Vana aja päev". See on üks oodatumaid ja ainulaadsemaid kultuurisündmusi Vastseliina vallas ning kogu Võrumaal. Sel päeval tuletatakse meelde ja teadvustatakse meie ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, meie esivanemate elukombeid ja mõttelaadi. "Vana Aja päeval" saavad inimesed linnusevaremete juures tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Tegutsevad sepp, klaasikunstnik, kivikunstnik, ihumudija, hõbesepp, korvipunuja, jahimehed, vibulaskjad, muud meistrid ning keskaegse võitluse taaselustajad. Käsitööonnidele vahelduseks saab laval näha erinevaid esinejaid, kes pakuvad kultuuriprogrammi, mis viib meid tagasi ammustesse aegadesse. Esitatakse
Seega arvestades jõe kogupikkust 102,4 km ja kogulangust 215 m , võib öelda, et tegemist on Eesti suurima languga jõega 2,1 meetrit kilomeetri kohta. Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrokeste vahel jõe paremal paikneb setu ning vasakul võrokeste asustus. Piusa ürgoru matkaraja üldpikkus on umbes 15 km. Mõnede vaatamisväärsuste juurde on võimalik sõita autoga. Kaardil on tähistatud ka jalgrattatee. Matk algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest. Kes soovib lähemalt tutvuda linnuse ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele. Linnuse varemete juurest jõuab Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt . Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Rreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta
annaabi.ee 
