Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam- vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat. Tartu Püssirohukelder 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud.
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA “PÜSSIROHUKELDER” ÕPPEGRUPP: KK-12 AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV 23.09.2012 1. AJALUGU 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud.
annaabi.ee 
