ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati. 18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati kasvatama kartulit, arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine. Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel torudrenaaz. 6. Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine tänapäevasteks linnadeks. Kirjelda lühidalt nende arenemist ajaloo jooksul. 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula
ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud. Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u. 5000 araabia hõbemünti. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) 11. sajandil jäetakse enamus linnused ja linnusasulad maha. Tekviad regionaalsed keskused. Tornbrakeaadid (ühelt poolt vermitud mündid) - tõenäoliselt Eesti territooriumil kõige varem vermitud mündid (Valdemar Suure poolt).
annaabi.ee 
