perekonnatalude moodustamine. 1926. a. seaduse põhjal hakkas Rahandusosakond välja andma maareformiga seoses võõrandatud maade eest tasumise pantkirju. Eesti talude parimaks arengujärguks olid aastad 19251939. Parim seetõttu, et talud vabanesid lõplikult mõisa survest. Talude arv suurenes mõisate ärajagamise arvel u. 1,5 korda. 26. Ühistegevuse valdkonnad Eesti Vabariigis 1918-1940 Põllumajandusõhistud, piimaühistu, tapamajad ja korteriühistd, ühistegelik lihakaubandus, linnusaaduste ühistu, seemnepaljunduse ja seemnete realiseerimise ühisus, masinaühing, kaubandusühing ühiskauplus. Põllumajandusühistud moodustasid umbes 90% kogu Eesti ühistegevusliikumisest. Kasvas piimaühistute arv. Peale piimaühistute oli suur tähtsus tapamajade ja korteriühistute võrgul. Ühistegeliku lihakaubandusega tehti algust 1921. aastal. 1937. Aastal loodi hakati tegelema linnusaadustega Munaeksport, kellele anti ainuõigus eksportida linnusaadusi.
talude asutatud ühistute arengut. Ühistegevus etendas eesti põllumajanduses suurt osa. Põllumajndusühistud moodustasid umbes 90% kogu eesti ühistegevusliikumisest. Suur tähtsus/arvukus oli piimaühistutel, peale selle oli suur rahvamajanduslik tähtsus ka tapamajade ja korteriühistute võrgul. Edukalt arenes põllumajanduslik ühistegevus: · piimasaaduste väljaveoga tegeles Estonia; · või väljavedaja Võieksport; · lihakaubandusega Eesti Lihaeksport; · linnusaaduste väljaveoga Eesti Munaeksport; Ülevaate saamiseks toodangu hulgast, kvaliteedist ja tõuaretusest töötasid karjakontrollringid(kontroll polnud peaeesmärgiks, vaid anti nõu, milliseid tõgusid kasvatada, millega neid sööta jne). Ühistegevuse vanemaid valdkondi olid masinaühingud. Esimene masinaühing asutati 1899. aastal. 1939. aastal oli 3046 ühistut 283 768 üksikliikmega. Ühistutegevuse eesmärgiks oli oma abi