Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama.
paadid, millega mehed käivad merest kalu ja hülgeid püüdmas. Naised ja lapsed seavad mägedes jänestele ja lindudele püünispaelu. Kui meestel on hea õnn, saavad nad kätte ka jääkaru. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. · Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama, natuke arvutama ka. Kõige suurem lõbu eskimolastele on mäest allaliuglemine. Kuid mitte kelguga, sest kelku tehakse seal puust ja puu on väga kallis. Puud ei saa ju Gröönimaal kasvada. Sellepärast lasevad lapsed mäest alla
kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist
annaabi.ee 
