Ka üdi oli laste toit. Südame söömine pidi andma jõudu ja tugevust. Neerud keedeti supis ja söödi alati teisega pooleks, et oleks hea läbisaamine. Kes põrna sõi, õppis kerge vaevaga vööd kuduma. Liha keedeti tavaliselt supis. Magustoite hakkas eesti talurahvas valmistama alles eelmise sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. Magustoite valmistati «linnumagusa», s.o. mee abil, mida toodi esialgselt ka metsast. Mesi oli talurahvale tähtis toiduaine ja üks tõhusamaid arstirohtusid. Ühes Hiiumaa peres oli poeg paariaastase linnasoleku ajal õppinud ära mustikasupi söömise. Suvel koju tulnud, õpetas ta ka oma kahekümneaastasele õele, kuidas mustikasuppi keeta. Õde keetiski mustikasupi valmis ja hakati sööma. Esimest lusikatäit süües ütles ema: «Tää'p see naa imal, sa, Alma, pole vist soola sisse pannud».
saaks. Ka üdi oli laste toit. Südame söömine pidi andma jõudu ja tugevust. Neerud keedeti supis ja söödi alati teisega pooleks, et oleks hea läbisaamine. Kes põrna sõi, õppis kerge vaevaga vööd kuduma. Liha keedeti tavaliselt supis. Magustoite hakkas eesti talurahvas valmistama alles eelmise sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. Magustoite valmistati «linnumagusa», s.o. mee abil, mida toodi esialgselt ka metsast. Mesi oli talurahvale tähtis toiduaine ja üks tõhusamaid arstirohtusid. Ühes Hiiumaa peres oli poeg paariaastase linnasoleku ajal õppinud ära mustikasupi söömise. Suvel koju tulnud, õpetas ta ka oma kahekümneaastasele õele, kuidas mustikasuppi keeta. Õde keetiski mustikasupi valmis ja hakati sööma. Esimest lusikatäit süües ütles ema: «Tää'p see naa imal, sa, Alma, pole vist soola sisse pannud».
Suppi keedeti ka juurviljade ning manna ja riisiga. Hakati tegema ka manna- ja riisiputru. Hoopis uued olid moosid ja magussöögid. Jookidena levisid tee ja kohv. Alguses tehti neid sööke vaid pidudeks, kuid 20.sajandil said paljudest neist ka argitoidud. [] Magustoite hakkas talurahvas valmistama alles XX sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. magustoite valmistati ,,linnumagusa" (mee) abil, mida toodi esialgselt metsast. Mesi oli talurahvale tähtis toiduaine ja üks tõhusamaid arstirohtusid. [] 20 Tavaliseks muutus ka kohvijoomine. Kuni XX sajandi alguseni oli kohvi tarvitamine peaaegu tundmatu. Kohv oli külaliste tarvis, kuigi vahel keedeti ka pühapäeva hommikul oma pere tarvis. [] Muutusid ka päevased söögiajad. Õhtune peamine söögiaeg toodi nüüd lõunale.
annaabi.ee 
