Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid ...
Maal on parem elada kui linnas Alati on räägitud sellest, et maal on parem elada kui linnas. Miks see nii on? Millised on need eelised maal elades, mida linnalapsed kunagi nautida ei saa? Ma arvan,et palju inimesi koliks võimalusel maale elama. Kõik tahaksid ju puhast loodust ning vaikust nautida. Me kõik teame,et maal elades saame eemale suurest linnakärast ning reostunud loodusest, saame võtta aja maha ja nautida kaunist loodust linnulaulude seltsis. Eelised maal elamisel on värske õhk, mille käes saab lõõgastuda, kaunis loodus ning vaikus. Maal on palju töid, põhiline töö on loomade kasvatamine, kuid on ka väga palju teisi tegevusi, näiteks riisumine, puude ja taimede istutamine, peenarde rohimine ning palju muud. Paljudel inimestel on oma aed, kus saab teha aiatöid ja privaatsust nautida. Aiasaadused on alati olemas ning need on palju tervislikumad ja paremad kui poekaup.
Karl Eduard Sööt Adresseerib oma lastelaulud enamasti väikelastele hällist alates On esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga Lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu Hälli-ja äiutuslaulud, nt „Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“ või „Äiu , lahke, lapsukene“ Lisaks veel upatused, lapse esimeste sammude, mängude, sõnavigurite ja retooriliste küsimuste värvistused Lastelaulude tippu kuuluvad mitmed linnulaulude imitatsioonid, nt „Lõokese laul“, „Pääsukese laul“ Luuletustes tähtsustab Sööt ka õppimise ja töö vajalikkust Julius Oengo (Oro) (1901 – 1941) Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2
annaabi.ee 
