kehtis põrandapühkimise kohta. Kirikust tagasi sõites sõideti teistest mööda, et olla teistest töödega kogu aasta ees. Varajane tulesüütamine koldesse uusaastahommikul seostus taotlusega järgmisel aastal töödega ajalt toime tulla. Põrandapühkimine ja pesemine sümboliseeris vabakssaamist eelmise aasta mustusest ja prahist. Teisalt on tuba pühkimiast just hoiatatud, et pühkmete väljaviimisega vältida halba kontaksti. Lapsed, kes uusaastahommikul nn linnulaaste tuppa tõid, pidid suvel palju linnupesi leidma. Soovitus anda kanadele (õlgedest, vööst, ohjadest, köiest, lõhestatud vitsast vm tehtud) võru seest süüa, et nad ühte pessa muneksid või koos püsiksid, kuulub samuti nääripäevale. Kitsalt alalt Lõuna-Eestis (Tõrva, Rõuge, Otepää) on mõned teated kuke- või kanaliha söömisest hobusetallis, et hobused edeneksid. Et ei tuleks leivapuudust, soovitati ahjuluud ja leivalabidas kriitiliseks ajaks tuppa jätta
aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel. Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela. 19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et
annaabi.ee 
