tüüpiline soojavereliste loomade veresoonte ehitus. Vaatamata nendele tõestusmaterjalidele, ei ole siiani veel dinosauruste kehatemperatuuri iseärasustes kindel, paljud Sauropoodid käitusid rohkem nagu kõigusoojased, külmaverelised loomad. Pole välistatud ka variant, et osad saurused olid soojaverelised ja teised külmaverelised. Illustreerivad pildid Teropoodide anatoomiast 4. Väljasuremine Kõik lennuvõimetud ja mitte linnulaadsed dinosaurused surid ühtäkki välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Paljud teised loomad, kaasaarvatud ammoniidid, plesiosaurused, pterosaurused, enamikud linnud ja paljud imetajad surid samuti välja. Selle suure väljasuremise kohta on teadlased välja käinud 2 põhilist teooriat: Kokkupõrketeooria - Asteroidi kokkupõrketeooria käis välja aastal 1980 Walter Alvarez ja ta kaaskond. Alvarez väitis, et äkkiline iriidiumi taseme tõus ülemaailmsetes
aastat kuni 65 miljonit aastat tagasi. Keskaegkond jaotub kolmeks ajastuks triias, juura ja kriit. Kliima oli tol ajal nagu tänapäeva troopikas. (Walker et al, 2001) Need hirmuäratavad sisalikud olid maismaaloomad. Teistest roomajatest eristas neid eelkõige jalgade asend, sest dinosauruste jalad asetsesid otse kere all, aga mitte külgedel nagu näiteks krokodillidel. (Cambournac, 2006) Dinosaurused jaotatakse kahte suurde rühma: sauruselaadsed, kelle vaagnaluu on nagu sisalikel ja linnulaadsed, kellel on lindudele omane vaagnaluu. Teadaolevaid dinosauruste liike on umbes 600, need jaotatakse 44 sugukonda. Nad kõik ei elanud ühel ja samal ajal: iga liik elas umbes 2-3 miljonit aastat, kuni sellest arenes uus, keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006) Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid
annaabi.ee 
