Järgmisel korral võtsid poisid purkide, topside, tikkutooside jms. kaasa kärbseid ning lasid need tunni ajal lahti. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja klassi panna kärbsepaberid. Poisid tegidki seda, kuid liigse hulga kärbsepaberitega. Kärbsepabereid koristades said kõik liimiseks (kaasaarvatud õpetaja). Kuueteistkümnes peatükk Wikmani Gümnaasiumis oli kombeks teha lõpumärk. Kavandi tegemine jäi Jaagu peale. Tähed J, W ja G moodustasid linnukujutise. Märgi taha graveeriti esimese kokkutuleku kuupäev 23. juuni 1943 (viie aasata pärast peale lõpetamist). Arutati, kellele õpetajatest märk kinkida. Märkide kohaletoimetajateks said Jaak ja Riks. Seitsmeteistkümnes peatükk Nädal peale tellimuse sisse andmist sai Jaak märgid kätte. Ta jagas need klassis laiali ning asus õpetajatele kuuluvaid märke koos Riksiga kohale toimetama. Härra Weseler sai poiste käest oma üheteistkümnenda märgi
Berjozovo ja Belojarski rajoonis on kasetohust päevahälli seljatoele ja külgedele noaga kraabitud ornament. Seljatoe ülaosale on alati kraabitud stiliseeritud linnukujutis, tavaliselt teder või metsis. Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on unehing, mis inimese ärkveloleku ajal elab tavaliselt metsas. Et unehing lapse ärkvelolekul kaugele ei läheks, selleks ongi hälli seljatoele kraabitud linnukujutis, sest usutakse, et unehing hoiab linnukujutise lähedusse. RÕIVAD Sajandeid on handid valmistanud oma rõivad põhjapõdranahast, aga kasutati ka põdra-, jänese-, orava- ja teiste metsloomade nahku. Rõivaid tehti ka kala (tuur, luts, sterlet, säga) nahkadest, selle kohta on andmeid juba 17. sajandist. Varasematel aegadel kudusid handid nõgesekiududest valmistatud niidist riiet, millest õmmeldi rõivaid. Põhjahantidelt on nõgeseriide valmistamise kohta vähe andmeid, nad vahetasid seda lõunahantidelt põhjapõdranahkade vastu
annaabi.ee 
