tähenduseks on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt defineeritakse poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on !4 võimeline asju liigutama, luues endast pildi paranormaalse nuhtlusena. Poltergeist on destruktiivne, pahatahtlik ja kiuslik Kummituse visuaalseid stereotüüpe on kujundanud kirjandus. Iseloomulikuks esinemiskujuks peetakse pimeduses hajuvat inimkogu ilmutist. Kuid on ka esinenud jutustustes näiteks mõni looma- või linnukujutis, kes ei jäta jälgi endast liikudes. Traditsioonipäraselt võib eristada vähemalt kahte liiki vaimolendeid. Ühed rahutud surnud ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt piiratud ajal pärast surma ja nende rahustamiseks on võimalik kasutada tõrjemaagiat. Teistest kujuneb ehituse vaimolend, aardevalvur vms konkreetse kohaga seotud olend. Eestis on see nähtus sageli seotud vanade mõisate, losside või linnamajadega
käpp, kaseoks, kajaka tiivad, rebase küünarnukk. Medaljonornamentide nimetusteks on karu, lagle, vihmauss, päike. Hällid on hantidel üsna laialdaselt kasutusel. Päeva- ja ööhällid valmistatakse nii puust kui kasetohust. Ööhällid on pikemad kui päevahällid. Päevahällis on laps istuvas, ööhällis aga lamavas asendis. Berjozovo ja Belojarski rajoonis on kasetohust päevahälli seljatoele ja külgedele noaga kraabitud ornament. Seljatoe ülaosale on alati kraabitud stiliseeritud linnukujutis, tavaliselt teder või metsis. Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on unehing, mis inimese ärkveloleku ajal elab tavaliselt metsas. Et unehing lapse ärkvelolekul kaugele ei läheks, selleks ongi hälli seljatoele kraabitud linnukujutis, sest usutakse, et unehing hoiab linnukujutise lähedusse. RÕIVAD Sajandeid on handid valmistanud oma rõivad põhjapõdranahast, aga kasutati ka põdra-, jänese-, orava- ja teiste metsloomade nahku
annaabi.ee 
