Põllumajandus Harimiskõlbuliku maad on vaid 0,4 mln ha mida saab kasutada niisutuseta. Niisutussüsteemide arendamisega on seda ala suurendatud kuni viis korda. Peamiselt kasvatatakse nisu, otra, vähem kasvatatakse sorgotti, hirssi, riisi ja maisi. Suurlinnade ümbruses on oluline köögivilja ja viinamarjakasvatus. Samuti kasvatatakse oaasides datleid. Karjandus on tavapäraselt ekstensiivne. Tänapäeval on rajatud kliimaseadmetega piimakarja- ja linnufarme. Eksporditakse mune, linnu- ja lambaliha, datleid ning köögivilju. Kohalikuks tarbeks püütakse kala, krevette, langusteid, käsnu ja pärlikarpe. Metsatööstus riigil puudub, kuna pole lihtsalt metsa mida töödelda. Vajalikud tingimused saavutatakse vaid raske tööga. Niisutusalad Saudi Araabias. Tööstuse areng, kaubandus, transport 1
taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses. Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur 123 187 ha. Need massiivid moodustavad kogu Eesti põllumajandusmaast umbes 15%. Lisaks umbes 160 000 ha kasutamata maad asub massiividel, mis on osaliselt kasutusel. Pindalatoetusi saavast
annaabi.ee 
