raames peremeeslindude pessa, siis üsna tõenäoline, et satub õige liigi pessa. Meenäitur, kui on leidnud mesilaspesa, siis püüab meelitada iseloomuliku lendamise ja häälitsustega meemäkra (ka ahvi, inimest), kes kaevab mesilaspesa välja, sööb ise ära mee ning meenäitur saab oma meevaha kätte (tänapäeval juhivad meenäiturid ka tööstuslike mesilate juurde, mis ei ole enam nii efektiivne). 9.04.15 Imetajad Nagu linnudki, on imetajad püsisoojased => kaasneb pidev aktiivsus, vaja pidevalt toitu hankida, ei saa vahepeal tardumusse langeda, sellega seoses käitumisviisid, mis aitavad teatud perioode üle elada (nt toidu kogumine, toidu kehasse ladestamine (nt närilised, mõned rohusööjad), pikkade rännete ettevõtmine (veised, vaalad, delfiinid, põdrad), need, kes jäävad talveks tardesse, neil on selline kohastumus hiljem tekkinud).
121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad. Tänapäevani on säilinud kroonirühm „paljad kahepaiksed“ (Lissamphibia) – konnalised (Anura), sabakonnalised (Urodela) ja siugkonnalised (Gymnophiona) –, mis on
annaabi.ee 
