piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka ränedepeatuspaikadeks ja talvitumiseks. Eesti linnualade valimise aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud nimekiri Eestis esinevatest linnuliikidest, kelle kaitset tuleb korraldada. Nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka linnudirektiivi I lisas. Sellele lisanduvad nii olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. Linnualadel tuleb vältida elupaikade saastumist ja lindude häirimist. Kõik ülejäänud tegevused, mis jätavad lindudele eluruumi, on lubatud. Väga olulisteks lindude rändepeatuspunktideks on Eesti rannikualad, mis paiknevad veelindude kirde-edelasuunalise rändetee keskpunktis. Ornitoloogiaühingu andmeil peatub kevadrände ajal Lääne-Eesti rannaniitudel kaks kolmandikku Põhja-Euroopas pesitsevatest väikeluikedest ja valgepõsklagledest.
lindude rahu rikkumine olla. Natura 2000: Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeogr piirkonnas. Luuakse püsielupaigad liikide kaitseks, kaitsealad LK ja maastike kaitseks, hoiualad liigikoosluse kaitseks. NB! Linnualadel hakkab Natura reziim kehtima nende alade Komisjonile teatamise hetkest, st Eesti puhul liitumise hetkest (Saaremaa sadama mereparaadi keiss). LR kehtestavad loodushoiualade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis võivad vajadusel sisaldada alade jaoks eraldi kavandatud või teistesse arengukavadesse lülitatud asjakohaseid korralduskavasid jm õigusakte, mis oleksid vastavuses elupaigatüüpide/kasvukohatüüpide ökol nõudlustega
annaabi.ee 
