Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul
tagasi lükata). · Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. · Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga. · Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas
(rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga. Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas
annaabi.ee 
