1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik
Mõnevõrra lihtsustatuna öelduna on õigus õigusnormide kogum. ÕIGUSNORM omakorda kujutab endast riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglit või põhimõtet. Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid. Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja