omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis Kõlvik- katastriüksuse ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja loodusliku seisundiga osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikute liigid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa.
Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14) 3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked Makedoonias on sageli maavärinaid. Pealinn Skopje asub kohas, kus kohtuvad mitu geoloogilist murrangut, mis teeb maavärinate ohu väga suureks. Maavärinad ongi skopjes sagedased ja neli korda on linn täielikult hävinud. Viimane linna maatasa teinud maavärin oli 1963. aastal, õnnekombel jäi alles 1392.a pärinev vana türklaste linnosa. Maavärinad mõjutavad inimesi selles, et nad ei saa rajada endale selliseid maju/linnu, nagu nad tahaks, sest igahetk on oht et maavärin võib kogu suue ja raske töö hävitada.neil on alaline hirm.(16) 4. kliima 4.1 Kliimat mõjutavad tegurid Kliimat mõjutavateks teguriteks on järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Egeuse merelt ulatub lähistroopilise vahemerelise kliima mõju ainult lõuna suunas avatud Vardari jõe orgu ja Pelagonija nõkku.
Käesolev arengukava on alusdokumendiks edasiste Tartu linna turismi arengut edendavate tegevuste planeerimisel ning elluviimisel. Arengukavast peab saama käepärane tegevusplaan turismiga tegelevatele sihtgruppidele järgnevaks neljaks aastaks. Vaatamisväärsused Põhilised vaatamisväärsused Tartus on vanemast ajast säilinud arhitektuurimälestised. Jaani kirik, ülikooli peahoone, raekoda Toomemäe kiriku varemed ja teised. Ajalooline Tartu linnosa Supilinn on üks väheseid 19. sajandi säilinud ilmega kohti. Praegusel ajal seda ala renoveeritakse, rõhk on pandud ajaloolisuse säilitamisele. Palju sõdades hävinud hooneid taastati Nõukogude okupatsiooni ajal, üks nendest on Vanemuise teatri maja. Kesklinnas vahelduvad uued ehitised Nõukogude aegsete kõrgete kortermajadega. Tartus asub rohkelt ööklubisid, baare ja restorane - linna ööelu on väga aktiivne. Muinsuskaitse all olev Tartu