Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur. Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet
(aastas keskmiselt) 1524° C 2430° C Optimaalsed sademed 15002000 mm 20003000 mm Kasvu optimum 10002000 m 0700 m Hemileia vastatrix vastuvõtlik resistentne Koleroga vastuvõtlik resistentne Nematodes vastuvõtlik resistentne Tracheomycosis resistentne vastuvõtlik Kohvimarja haigus vastuvõtlik resistentne Kofeiinisisaldus ubades 0.81.4% 1.74.0% Oa kuju keskmiselt 1.2% keskmiselt 2.0% Tüüpiline kuju lame ovaalne Coffea Arabica Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (KeskAmeerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 79 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad
annaabi.ee 
