Kõik inimesed on võrdsed Jumala ees. Kõik risti inimesed peavad oskada lugeda Usupuhastus jõudis Eestisse kiiresti. 1523'mandal aastal jõudsid siia Lutheri õpilased. Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat) Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte. Pildirüüste levis ka Tartusse, Narva, Viljandisse ja Pärnusse Johann v. Üxküll
Inimeste identiteet oli esmajärjekorras lokaalne ja seisuslik, samas oli üsna tugev Üle- Euroopaline/lääne-kristlik identiteet (+ladina keel), mis väljendus nt ristisõdades, siiski oli olemas ja tugevnes järkjärgult rahvuslik identiteet (nt sakslane, prantslane). Lojaalsus oli enamasti suunatud konkreetsele süseräänile. 20 Kolm peamist seisust: vaimulikud (oratores), aadel (bellatores), linnkodanikud ja talurahvas (laboratores). Võim ja mõju ühiskonnas jagunes kaheks peamiseks haruks: vaimulik ja ilmalik. Puhuti tegutsesid kaks käsikäes – nt keisrite ja kuningate kroonimine, ilmaliku võimuaparaadi moodustasid enamasti kleerikud. Teisalt süvenes nende vahel ajapikku vastuolu – nt investituuritüli: kes võib nimetada piiskoppe (Saksas ja ka nt Eestis sageli ühtlasi ilmaliku võimu kandja) - 1075 kuulutas kirikukogu ilmalike võimude investituuri