ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue • MICHAEL HEIZERI lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva kivirahnu. Kollektiivsed maakunstid
Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue tähenduse. Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi
Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue tähenduse. Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi
annaabi.ee 
