Autor lisab ka, et kord kuus sõpradega rahulikult maha istudes ja veini juues on alkoholil hoopis tervislik mõju, nimelt pidavat selle kasulikud toimed ära aitama hoida neeruvähki. Selgub ka see, miks noored piirituse klaase kõrile tõstavad, "...väga suur roll on kambavaimul. A la kamba boss või mõni kõvem mees joob ja siis teistel ei jäägi muud üle kui ka juua ega saa ju temast halvem olla. Ja see, kes ei joo, on pussy." (Heinala, 2007) ja selgub ka see, mida meie linnavanemad tegelikult tegema peaksid. "...et lahendada probleemi ,,noored ja alkohol", tuleb hakata muutma inimeste suhtumist ja väärtushinnaguid. Mitte noorte inimeste, vaid kõikide." (Heinala, 2007) Kuna ma ise olen selle artikli autor, polegi mul midagi väga rohkemat öelda, kui, et ma leian et kogu artikkel on väga teemakohane ja seisukohtadelt õige. Ma pole enda meelest seal kindlat seisukohta võtnud vaid toetun pigem ainult enda ja teiste kogemustele
hauapanuseid ei ole. Ka ei figureeri need isikud sumerite kuningate nimekirjas (kahe isiku nimed on teada, aga kuningateks neid ei nimetata). Erasektor on jätnud endast suhteliselt vähe jälgi. Nad ei pidanud bürokraatlikku arvet oma tegevuse üle. Ilmselt oli see küllalt arvestatav. Jõukamate kodanike hulgas oli sumeri linnriikides ka teatud poliitiline sindatus. Osades sumeri linnriikides eksisteeris nn unken e. rahvaring. Mainitud on ka nn abba uru (linnavanemad). Ei ole teada, kuidas need kaks on omavahel seotud. Pole ka teada, kellest unken koosnes ja mida ta tegelikult tegi (unkeni olemasolu põhjal on räägitud isegi sumeri linnriikide demokraatiast, nt Taani teadlane Thor Jakobsen, kasutavad oma arvamuste tõendiks stseeni ,,Gilgames ja Akka´st"). Kodanikke juhtis kuningas sõjaretkel (pole tõendeid professionaalse sõjaväe olemasolust sumeri linnriikides). Lagasi kuningas Eannatum on ülistanud oma võitu Umma linnriigi üle reljeefil (nn
päev tegi härra Robert d'Estouteville Grand-Chätelet's laiade ning lamedate Philippe Auguste'i aegsete võlvkaarte all? Ja minna, nagu ta seda harilikult igal õhtul tegi, Galilee tänavasse, kuningalossi lähedasse majja, mille tema naine Ambroise de Lore kaasavaraks oli saanud, ning seal välja puhata väsimust oma tööst, mis seisis selles, et ta oli 1 0 5 saatnud mõne vaese vennikese ööbima «sinna väikesesse kongi Escorcherie tänavas, mida Pariisi kohtunikud ja linnavanemad tarvitasid oma vanglaks ja mis oli üksteistkümmend jalga pikk, seitse jalga ja neli tolli lai ning üksteistkümmend jalga kõrge» Härra Robert d'Estouteville'i võimkonda ei kuulunud üksnes ta kohtupidamine Pariisi prevoona ja vikontina, vaid ta toppis oma nina ja ajas oma hambad ka kuninga kohtuasjadesse. Polnud ühtki kõrget isikut, kes enne tapalavale minekut tema käte vahelt läbi poleks käinud. Tema oli see, kes käis Saint-Antoine'i värava juures asuvast Bastille'st
annaabi.ee 
