tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Keskaegne linnaühiskond- linnasüda- all-linn- eeslinn- linnalähedased külad. Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi. Hansaliit- Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. Ühendas ligikaudu 170 linna.
linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Kõige tähtsam ilmalik ehitis keskajal oli raekoda, kus pidas istungeid linnavalitsus. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad oli linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal
annaabi.ee 
