Eesti Vabariigis Herbert Johanson sündis 10. septembril 1884. aastal. Peale Tallinna Poeglaste Reaalkooli lõpetamist asus ja Riia polütehnilisse instituuti arhitekstuuri õppima. Seal tutvus ta Eugen Habermanniga. 1906-1908 õppis Johanson Darmstadti Tehnikaülikoolis. Lätis töötas ta baltisaksa arhitektide juures ning kuulus Riia Arhitektide Ühingusse. 1920. aastal projekteeris ta koos Eugen Habermanniga Riigikogu hoone. 1924. aastal asus ta Tallinna Linnavalistuse ehitusosakonna projektibüroo juhataja kohale. Järgmised 20 aastat kavandas ta suure osa linnas ehitatud olulistest ehitistest (õpetajate elamu Raua tänaval, Pelgulinna algkool, keskhaigla töötajate elamugrupp). 1920. aastate lõpuks jõudis Eestisse funktionalism, ehitatud majad olid kompaktsed ja heledates toonides. Üks tema loodud funktsionalistlik hoone on Prantsuse lütseum. Johanson lõi ka paefunktsionalismi stiili ning oli üks Eesti Arhitektide Liidu loojatest. 1944
Valituks osutus rippsild, mille valikut põhjendas toonane Võru linnapea sellega, et see sobib maastikuga ning muudab rannajoone huvitavamaks (Ammas 1997). 12 Roosisaare silla ehitajateks kandideerisid kolm firmat (AS Via Point 4,98 miljonit krooni, AS EMV 5,28 miljonit krooni ning AS Laarmann & Co 5,88 miljonit krooni) (Breidaks 1998 a). Silla ehitajaks valiti Võru Linnavalistuse poolt odavaima pakkumise teinud AS Via Point. Kogu ehitus oli keerukas sealse soise ja ebakindla pinnase tõttu, mis tõttu lükkus silla valmimine mitu kuud edasi. Samuti läks ehitus esialgsete arvestuste kohaselt 1,6 miljonit krooni rohkem maksma (Breidaks 1998 b). 2007. aasta kevadel avastati, et silla üks terastala on vajunud ja toetub veel mõne sentimeetri jagu betoonsambale. Realselt ohtu silla kokkukukkumiseks ei täheldatud. Vajumise põhjuseks leiti halvad geoloogilised olud
annaabi.ee 
