Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan
seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune on kujutatud säravvalgena Üldiselt on kogu maal kujutatud hägusena Kõige suurem osa valguses on koondunud pildi keskossa, ääred on võrdlemisi pimedad Paigutus Pildi üleval on kujutatud suuri hooneid ning väikest osa ka linnavaatest Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised. Fookuse taha jäävad ahastusest karjuvad linnakodanikud Pildi alumises osas on kujutatud langenuid ning tolmust maapinda, mille peal verised võitlused aset leidsid Pildi lugu 1808. a märtsis tungisid Napoleoni väed Põhja- Hispaaniasse . Puhkes rahvasõda ühtaegu nii Prantsuse okupantide kui iganenud feodalismi vastu. Goya nägi oma silmaga tänavavõitlusi Madridis ning neile järgnenud mahalaskmisi ja sai neist
Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust. Kuid nende visa töö ei kandnud vilja ja nende maale ei hinnatud. Tuntuks said impressionistid alles päris 19.saj lõpus. Esimene eesti kunstnik, kelle maalides oli impressionismi oli Ants Laikmaa. Alates 1900 aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus
annaabi.ee 
