Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia
Ta justkui leidis läbi teaduse oma maalidele õigustuse. Anarhistlik temaatika 1870 aastate maalidel on värvid kooskõlas töölis- ja talupojatemaatikaga. Ta oleks nagu püüdnud välendada sellist nägemisviisi mis tema arvates vastas külatemaatikale. Pissarro mainis et maal vanast talunaisest oli kohutavalt sünge ja tal ei puudunud iseloom nagu tema modellilgi. Keskendus talutöödele, mis talle meeldisid. Talupoegade turud "Linnaturg Gisors'is". Ta samastas end talupoegadega. Ütles et kunstnik peab omaks võtma talupoegade elustiili, kui tahab neid mõista. Pissarro ja linn 1890 aastatel maalis Pariisivaateid. See ei olnud kindlasti talupoegi armastavele kunstnikule kerge, kuna tema jaoks kehastas linn rahavõimu. "Sotsiaalsed pahed", milles on detailselt kujutatud kuidas kapitalism viib linnauinimese viletsusse ja meeleheitele. "Bulvarite sari" tegi sarju nagu Monet. Need sarjad läksid nagu soojad saiad