hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud.
Kuid ta ei saanud sügavale sukelduda, sest Santiago haaras liinist kinni ja tõmbas kala tasakaalust välja. Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge. Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud. Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam. Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid. Ka need sõid suure tüki
Kuid ta ei saanud sügavale sukelduda, sest Santiago haaras liinist kinni ja tõmbas kala tasakaalust välja. Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge. Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud. Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam. Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid. Ka need sõid suure tüki
Kõrgemal kui 40 kraadi neid eriti ei näe. Neid on näha igal aastaajal üle maailma olenemata maapinna temperatuurist. Kui neid hoolega otsida võib neid Euroopas ja Põhja-Ameerikas näha keskmiselt kaks korda nädalas. (http://www.atoptics.co.uk/halo/parhelia.htm) Sambad Vahel on näha päikese kohal või harvem selle all sammast. Sellisel juhul on laskuvad jääkristallid väga õhukesed ning ainult peegeldavad või hajutavad valgust. Sambaid võib sageli näha külma ilmaga auto- ja linnatulede kohal. (Kamenik, 2009) Sel viisil autotulede valgel tekkiv halo sõidab autoga kaasa ja on künklikul maastikul näha ammu enne kui künka tagant lähenev auto ise paistma hakkab. Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega. Kui Päikese kohal olev vertikaalne sammas ulatub mõnikord seniidini ja kaugemalegi, moodustatakse vertikaaltasandis poolringi, mis läbib päikest ja seniiti. Päikese vastas olev
Kuid ta ei saanud sügavale sukelduda, sest Santiago haaras liinist kinni ja tõmbas kala tasakaalust välja. Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge. Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud. Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam. Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid
Aga kas see vana professor teab? Tema ehk teab, mis on inimene, aga võib-olla ei tea temagi. Inimene seisab temale liiga lähedal, sellepärast ei saa temast õieti midagi teada. Kui ta seisaks meist vähemalt kuu kauguselgi, nii et võiks teda tähetornis selle suure pikksilmaga vaadelda -- selili maas vaadelda, siis ehk saaks pisut teada, mis on inimene. Aga nüüd ei saa. Kui nad ükskord jällegi seisid professori ümber mäenõlvakul, jalge all linnatulede virvendav sigrisagri, pea peal särav tähtede lõpmatus, hakkas ta neile jutustama linnuteest ja udukogudest, mis ka ainult kauged linnuteed, nagu ta kinnitas. Ta pildus enese ümber kümnete, sadade, tuhandete valgusaastatega, aga ta tegi seda nõnda, nagu tähendaks see ainult paaritunnilist kõnniteed tähtedevahelises ilmaruumis. Ta rääkis tähtedest, mis tormavad pöörase kiirusega otseteed meie sihis, ja teistest, mis eemalduvad meist samasuguse ajuga.
annaabi.ee 
