vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /.../ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /.../ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Küsimused: 1) Mille poolest erineb Kreeta saare Minose kultuur Mandri-Kreeka Mükeene kultuurist? a) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... .........................
erinema. Kreeklaste matusekombedki polnud kreetapärased: kui Kreetal monumentaalsed hauakambrid puudusid, siis Kreeka valitsejaid maeti maeti suurejoonelistesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Kõige rohkem üheksa on neid leitud Mükeene kindluse naabrusest. Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus: losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud siin tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Lineaarkirja B tahvlite järgi otsustades valitses lossi kuningas wanaks (isand) kelle troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on ka kohalikud ülemad basileused (hilisemas kreeka keeles tähendas see termin kuningat) ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis
annaabi.ee 
