seest kupli ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andisVene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torn tänapäeval Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt
väljast koonusekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis Vene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torni tänapäev Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber
annaabi.ee 
