koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets
Paindemoment 59. Mounting height 59. Paigalduskõrgus 60. Movable bridge 60. Lahtikäiv sild 61. Mowing 61. Niitmine 62. Mowing machine 62. Niiduk 63. Mucker 63. Skreeper 64. Multi-layer course 64. Mitmekihiline kate 65. Multi-wheeler 65. Mitmeteljeline sõiduk 66. Municipal road 66. Vallatee, linnatee jmt. 67. Nearside lane 67. Välisrada 68. Night shift 68. Öine vahetus 69. Nodule 69. Graanul 70. Noise level 70. Müratase 71. Non-rigid pavement 71. Mittejäik kate 72. Non-skid treatment 72. Libedusetõrje 73. Net weight 73. Netokaal OP vocabulary 1. Observation well 1. Kontrollkaev 2
jaanuaril 1878. aastal Järva-Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus. Sealt, rabadega ümbritsetud väljamägede, männijändrikkude ja vaevakaskede, madalate taluhoonete ja alateadlikkude maainimeste vaatenurgast, on esile kasvanud Tammsaare põhilised elamused. Selle Järva-Madiselt kerkinud elukäigu umbsed andmed piirduvad esiotsa ainult mõne hõreda tõsiasjaga. Ei ole meie soodetaguse talunikupoja tung valguse poole igatahes mitte hõlpsasti pääsenud linnatee otsale: tema alaea visalt otsustatud hariduslikke väljavaateid märgib eri maakoolides käimine kõrvuti vähejõukate vanemate kodus peatatud viivitustega. See pikaldane talutöö nõuetest ja maapoisi määrustest vabanemise protsess, mis algas Sääsküla vallakooli astumisega 1886, vältas kuni hilinenud edasiõppija keskkooli jõudmiseni 1898, Hugo Treffneri eragümnaasiumi Tartus. Tähelepandavaks vahejaamaks on olnud kolm aastat Väike-Maarja kihelkonnakoolis,
annaabi.ee 
