ei jää tulnukrahvastiku noorem põlvkond enam oma hariduselt põlisrahvastikust maha, võibolla isegi ületab seda. Taasiseseisvunud Eesti püüab uue arenguga mitte üksnes kaasa minna, vaid ka tasa teha kujunenud mahajäämust. Seda aga takistavad väga nõukogude ajal kujunenud ebakõlad: põlisrahvastiku vähene linnastumine ja liigne sõltuvus põllumajandusest, tulnukrahvastiku ülemäärane industrialiseeritus ja linnastumus. Mõlemad rahvastikuosad elavad üle suuri raskusi - kuid erinevaid! Nii omandavad need probleemid pealegi rahvusliku värvingu ja rikuvad kahe rahvastiku suhteid. Kahe rahvastiku hõivestruktuur on siiani erinev, kuid erinevused on siiski vähenenud: Hõivestruktuur rahvuse järgi, protsentides Aasta, rahvus Põllumajandus Tööstus Teenused jt. jt. Eestlased 1997 11,8 28,2 60,1
Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj
annaabi.ee 
