linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le .
Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi oli see suhe vastupidine. Tavaliselt saab asula linna nimetuse, kui elanike arv on seal piisav. See arv on riigiti erinev (nt Eestis on selleks keskmiselt 8000 elanikku, Jaapanis aga 30000 elanikku, Islandil aga 800 elanikku). Linnade arengut kiirendas pööre põllumajanduses, mis vabastas tööjõudu, aga veelgi enam kapitalistlike töösuhete ja tööstuse tormiline areng, mis omakorda vajas rohkesti töökäsi. Toimus linnastumisplahvatus. Ajavahelimkul 1800-1950 kasvas maakera rahvastik 2,8 korda, aga linnarahvastik 25 korda. Linnade ehitamisega kaasneb mitmeid keskonnaprobleeme: looduskeskond hävitatud, sest elumajad jms on levinud sinna, kus kunagi olid põllud ja metsad, linnade ehitamiseks ja nende toimimiseks kulutatakse tohutult ressursse (on vaja tagada inimeste tööl käimine eeslinnadest), keskkonna saastumine ning joogivee puudus. Linnastumise etapid
annaabi.ee 
