Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat. 2) Kuum kliima. Mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt kuumadel suveõhtutel linnasisestes oludes. 3) Kitsad olud väikeses ruumis. Tunglemine 14. Miks mehed ja naised suhtlevad ja käituvad erinevalt? *Erinev ajuehitus. *Läbi aegade erinevad soorollid. *Ajaloo jooksul oodatav käitumine ühiskonnas. 15. Miks mehed ei ole tavaliselt emotsionaalsed väljapressijad? Mehed ei pea seda tegema, kna nad on alati olnud jõupositsioonil ühiskonnas. Mees teeb ettepanekuid olukorra lahendamiseks: puhkus jne. 16. Too näiteid emotsionaalse väljapressimise taktikatest.(3)
müranivood kontrollida, tundus see neile vähem stressitekitavana ja nad reageerisid sellele vähem agressiivselt. Baron ja Bell näitasid 1975. aastal, et inimesed reageerivad provotseerimisele agressiivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui jahedas; kuumas oli ka agressiivse eeskuju imiteerimine tõenäolisem. Uurijad leidsid, et kuumust võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasisestes olukordades. Aiello, Nicosia ja Thompson (1979) leidsid, et nii lapsed kui ka noorukid toimivad agressiivselt ja võistluslikult tõenäolisemalt pärast mõnda aega väikses ruumis kokkusurutult olemist kui sama pikka aega lahedates kontrolltingimustes viibimist. Uurimuses püüti simuleerida reisimise mõju tunglemise tingimustes. Teistes uuringutes leidsid uurijad samasuguseid efekte täiskasvanutel ja järeldasid sellest, et tunglemine võib olla agressiivsuse teguriks.
annaabi.ee 
