viskimaailmas. Valmistamise tehnoloogia ja alusmaterjali järgi jagatakse viskisid mitmeti. Kõige levinum on jaotus linnase- ja seguviskiks. Peale nende tuntakse veel teraviljaviskit ja rukkiviskit, samuti viskilikööri. Järgnevas on neid lähemalt iseloomustatud. linnaseviski (malt whisky) on tehtud idandatud odrast. Oma koostise poolest jagunevad linnaseviskid omakorda kaheks. Ühelinnaseviski (single malt whisky) on toodetud idandatud odrast ehk linnasest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi, kusjuures lõpp- produktile on lubatud lisada vaid vett, sedagi soovitatavalt samast allikast, kust oli võetud vesi viski valmistamiseks. Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest - see on n-ö puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Soti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Seguviski (blended whisky) saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega
maisiõlut. Õlle valmistamiseks kasvatatakse viljast linnaseid, millest valmistatakse meski, mis segatakse vee ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virrest keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist valmis õlu villitakse nt. pudelitesse või muusse anumasse ja tarvitatakse jahutatult. Õlut pruulitakse linnasest, humalatest, pärmist ja veest. Linnastamine Linnas on tähtsaim tooraine õlle pruulimisel. Linnasel on idandatud ja kuivatatud oder ja Eesti linnased on õlletootmiseks väga sobivad. Oder leotatakse kõigepealt vees keskmiselt 48 tundi. Seejärel pannakse terad idanduskastidesse 5-7 päevaks. Seal aktiveeruvad fermendid, mis hiljem aitavad muuta tärklist linnasesuhkruks. Peale idandamist linnased kuivatatakse. Kuivatamisel
annaabi.ee 
