Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss. Arhitekt Maurer, neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud .Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud. Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku.
südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl. Kunagi püüdis kättemaksuks kalu, sest need talle ei maitsenud. Homofoob (lk 121) “Arhitekt Maurer is kui inimene, kui indiviid oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt.” “Ta otsis nüüd kõigest täiust.” Laura- töötas telefonivõrgus (operaator ig). Umbes kolmekümne aastane. Ükskikvanem (pojale). Ei teadnud maailma kohta eriti midagi. Meeldis telekast saadete vaatamine + romantilised filmid. “Tal oli tavaliselt kodus pudel šerrit või maasikalikööri. Telesaate ajal valas ta endale ikka klaasikese ja imes tasapisi. Talle meeldis liköörile kompvekki peale
kui kõik muu. Väljas oli tuuline ja külm. Kippus nagu peent liivataolist lund sadama, aga ometi ei sadanud ka, et tunneks sadu. Lumi ootab soojemat ilma -- mõtles Indrek. Lumi ei armasta külma -- lisas ta juurde, kui surus käed palitu taskuisse ja läks. Kuhu? Seda ei pannud ta tähele, sest tal oli praegu muud teha kui seda tähele panna, kuhu ta läheb. On ju ükskõik, kuhu minna, peaasi, et lähed, kui on külm. Ta leidis enese kustki linnaservalt lagedalt teelt, kus puhus kõle tuul otseteed näkku, nii et see õhetama ja pärast valutama hakkas. Seda valu märkas Indrek ja jäi seisatama. Esimene, mis silma torkas, oli mets sealpool lagedat välja. ,,Seal peaks vaiksem olema, sest metsas tuul harilikult ei puhu," mõtles ta ja sammus otseteed metsa poole, ilma et oleks pannud rõhku teele või ehk kuski leiduvale jalgrajale. ,,Tänavu on hea üle välja otsekohe metsa minna," mõtles ta edasi, ,,tänavu ei ole sügavat lund