väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid. · Õllepruulimine kandus sajandite jooksul mõisatesse ja linnadesse, kus õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis pruulikoja omanikelt aktsiisimaksu, aga kaitses nende huve, keelates maaõlle müügi linnas. Õlle tööstuslik tootmine Eestis algas 19. sajandil. Kuidas valmib õlu? · Mis on õlu? · Õlu on kääritatud (ja humalaga mõrustatud) linnasejook. Õlle tooraineks on vesi, humal, pärm ja linnased. · Õlle valmistamise protsess · Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud teraviljadest. Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre.
Enamasti on vaatides küpsenud burboon, sherri või portvein. Umbes 10% viskist lendub ,,inglitele" (angel share). Enamik tänapäeval müüdavatest viskimarkidest on linnase- ja teraviljaviski segud, sest see koostis on leidnud maailmas parima vastuvõtu. Teraviljaviskit toodetakse Coffcy viskivabrikus, mis loodi 1831. aastal sellenimelise aktsiisiametniku poolt. Segatud viskit hoitakse pika aja jooksul tünnides, et teravilja- ja linnasejook saaksid omavahel seguneda ning tekiks pehme, küps segu. Viskitegemise kunst Kui mõelda, kui palju on eri tegureid, mis ühe linnaseviski unikaalseks teevad- odrast valmistatud linnased ja nende turbalisus; sügavalt maapinna alt ammutatud vesi; iseäraliku ja sageli veidra kujuga destillaatorid; isegi Sotimaa õhk, mis laagerdamise ajal oma jälje jätab, siis ei ole sugugi üllatav, et seguviski Ballantine´s kihtide viisi erinevaid maitseid sisaldab.
annaabi.ee 
