Selle seaduste kogu 9. köide oli tervikuna pühendatud seisuste seadusandlusele. Modifitseerimine toimus, sest taheti välja selgitada kõik seadused, mis olid Venemaal vastu võetud (alatest esimesest kuni viimaseni). Ka tänapäeva vaatepunktist oli tegemist väga mahuka ja raske tööga. Kõigist seadustest võeti välja kehtivad seadused, millest pandigi kokku seadustekogu, mille 9. köide käsitles seisuseid. Sellega fikseeriti neli peamist seisust aadel, vaimulikkond, linnaseisus, talupojaseisus. See seadustekogu hakkas pidevalt täienema, see kehtis kuni 1917. aastani. Just Katariina II reformidega viidi lõpule seisusliku ühiskonna ülesehitamine Venemaal. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses ei olnud, seisuslikust aspektist, Venemaa erinev teistest riikidest. Ainuke erinevus seisnes seisusliku ühiskonna väljakujunemise protsessis Euroopas oli see pikaajaline protsess, Venemaal oli see lühemaajalisem. Kui
Kahte erinevat tüüpi sündmuseid kirjeldati tavaliselt, kas ähvardavaid või siis imesid. Reljeefe ei nähtud lähedalt ja seega polnud neid vaja väga täpselt töödelda. Kõik keha kujud ja muu selline on väga üldine. Piiblitegelasi kujutati tavaliselt koos neile omase sümboliga, et kõik saaks aru kellega on tegemist. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.4. Gooti kunst (12.-15. sajand) Linnad suurenesid, tekkis käsitöölistest ja kaupmeestest koosnev linnaseisus. Inimesid muutusid jõukamaks. Varasema kiriku võimu ohjelduse ja karistava religiooni asemel kerkivad uues stiilis kirikud, mis on kuningavõimu sümboliks ja pigem rõõmustavad usu üle, mitte ei karda seda. Maalikunstis ja skulptuurides muutus stiil järjest naturalismi sarnaseks. Kuntsi mõte oli endiselt usku levitada, aga kunsti kujutamine polnud enam nii piiritletud ja muutus loomulikumaks. (Kunstiabi: ,,Gooti kunst") 2.4.1. Arhitektuur
annaabi.ee 
