Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O
Aleksandri punane Andrease lai, helesinine Sotsiaalne etikett · Seisused · Teenistusastmed · Ordenid ja aumärgid Seisused Üldjuhul sünnipärane, oli liikumisvõimalusi. a) maksuvabad Aadel (Adel, dvorjanstvo. Pärilik ja isiklik), Vaimulikud (Geistliche, Duhovnõj), Literaadid b) maksualused Kodanikud (Bürger), Töölised (Arbeiteroklad), Talupojad (Bauer) Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus: a) püüd eristada riigiteenistujaid eri professionaal-sotsiaalse grupina aadelkonnast ja muuta eraldi seisuseks b) püüd kindlustada aadlike ülekaal riigiasutuste isikkoosseisus.