linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal
Jannsen asus tööle Pärnu Ülejõele kooliõpetaja/juhatajana. Ülejõe kool oli just valmis saanud ja Jannsen alustas oma õpetajaametit 1850.aasta sügisel. Koolis õppis nii maa- kui ka linnalapsi. Ta andis tunde eraldi nii eesti, kui ka saksa keeles. Võrreldes teiste valla koolidega oli selles koolis jagatud teadmiste hulk tunduvalt suurem. Ülejõe kooli lõpetanud inimesed töötasid hiljem just Jannsenilt saadud haridusega. Ülejõele kolimisega ei muutunud Jannsen linnarahvaks, vaid ta elas praktiliselt maaoludes. 1854.aasta kevadel võttis ta lisasissetuleku saamiseks Ülejõe alevikuvalitseja kohustused. Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is. Samuti asutas ta ise eesti segakoori, mille viis ta enda aja kohta väga kõrgele tasemele. Tema peamised kontaktid välismaailmaga olid tal ärikorrespondents kirjastaja Laakmanni kaudu. Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem. Ta jätkas "Sanumetooja"
annaabi.ee 
