TALLINNA RAEKODA Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”
Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks. (Jürjo-Põltsam 2008: 205.) Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse omaks tunnistanud märatsev ristirahvas ründas kõike, mis seostus roomakatoliku kirikuga, paavstiga, preestritega: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid,
annaabi.ee 
